Tänaseks on mu “tulevikuplaanid” paigas ligi kuu ja seda kirja pannes tundub justkui poleks see enam uus info. Tegelikult pole ma oma plaane kellelegi veel avaldanud ja see peaks kõigile olema update. Kuigi mul on oma peas kõik selge, meeldiks mulle siiski see kõik kirja panna ja teistelegi kuulutada. Veel Tallinnasse sõites ei olnud ma kindel mis minust saab ja mida ma edasi teen. Kaldusin kõvasti Prahasse jäämis poole ja arvasin, et tulen koju Heikot veenma ja Heikoga kaklema. Ma tahtsin, et Heiko tuleks minu juurde Prahasse elama, sest Prahast lahkumine tundus võimatu. Koju saabudes ei olnud mul südant ega tahtsist meie ilusat aega ära rikkuda ja otsustasin sel teemal rääkida viimasel päeval. Selle asemel tabas mind aga Heikoga koos Tallinnas olles “selgushetk” ja ma taipasin, et Prahas elamine on minu jaoks iseenesest mõistetavaks muutunud. Ma olen olnud isekas ja egoistlik. Ma olen ju koguaeg teadnud, et Heiko ei taha Prahasse kolida. Ma oleksin pidanud olema tänulik, et Heiko üleüldse lasi mul, oma abikaasal, üksinda välismaale kolida ja täita oma unistus elada ja töötada välismaal. Mina aga hakkasin ahnitsema ja tahtsin veel ja veel ning rohkemgi veel. Kui Heiko tuli mulle vastu ja ma sain aastaks Prahasse kolida, oleks ainult aus, et mina tulen augustis-septembris tagasi. Nii ma ei hakanudki Heikoga kaklema ja vaidlema vaid otsustasin tagasi koju tulla. Tõtt-öelda, kuigi see kõlab imalalt, ei ole mul vahet kus ma elan, senikaua kuni me oleme Heikoga koos ja õnnelikud! Nüüd hüppan elevusest ühelt jalalt teisele ja ei suuda oodata, et tagasi koju saaks, sest naastes hakkame kõpitsema oma korteri kallal. Meie oleme ühed õnnelikest kes ei üüri korterit vaid kes omavad päris oma korterit. Meil veab ka sellega, et meil pole koormavat pangalaenu, meie kodu on 100% meie oma. Oleme Heikoga mõlemad head töömehed/remonditegijad ja oma kodu ümberplaneerimine ja ehitamine tundub väga tore (kuid ka väsitav) ettevõtmine. Otsustasime Heikoga, et meil oleks varsti aeg lapsi saama hakata, millest ka tuhin korter ümber teha: elutuppa viia/ehitada avatud köök ja köögist teha lastetuba. Prahas olles on minu missiooniks raha kõrvale panema hakata ja vaikselt Eestisse tööd otsima hakata. Ainus asi, mille ma Prahasse kolimisega ära rikkusin, oli mu karjäär, mida mul enam pole! Õnneks olen ma “ellujääja” ja isegi kui pean alustuseks tööle minema Selerisse kassapidajaks, olen ma kindel, et üsnapea saan ma end taas järjele ja mu karjäär kas jätkub või alustan edukalt uut! Ausalt, ma ei suuda oodata millal ma koju naasen!
Annika North 